Cabaret Rhizome

Kohtumiseni sügisel!

2017

“CR, kes tegi päris pikalt üldse sõnadeta teatrit, on just oma multimeediaperioodil muutunud ärksalt sõnatundlikuks. Juba „Otsuse anatoomia“ vahetekstid olid absurdselt vaimukad ja ka selle lavastuse tekst väärib tähelepanu.(—) „Vabadusest ja vabandustest“ tähistab teostuslikele probleemidele vaatamata CRi liikumist tõsisema ja ambitsioonikama ainese suunas. Lavastuses ei tähelda just suurt kvaliteedihüpet, kuid näha on stabiilsemalt läbi mõeldud tekst ja struktuur. CR valib järjekindlalt raskeid teemasid, mis nõuavad süvenemist ja sisule vastava vormi leiutamist, rääkimata sellest, et uue meelelahutus- ja etenduskeskkonna üle Tartu Aparaaditehases võib sealne kultuurne hipsterkond ainult rõõmustada.”
Riina Oruaas, Sirp

“…teater astub ekraanipõlvkonnale sammukese vastu, kõnetades teda tuttavas keeles ja argiste meediumite kaudu, otsides uusi ja muutunud situatsioonis toimivaid vahendeid kahepoolse kommunikatsiooni loomiseks.(—) Teater sõltub publikust, viimane on aga lühikese aja jooksul tohutult muutunud. Cabaret Rhizome astub pika sammu lähemale žanripiiride kaotamisele, teatritraditsioonist kaugenedes võetakse üle filmi- ja animatsioonitehnilised lahendused. See on kindlasti üks tulevikuperspektiiv.”
Põim Kama, Postimees

2016

” … sest 2015. oli tugev teatriaasta. Kindlasti võiks kogeda – kui seda juhust veel olnud pole – etenduskunstide ühisauhinna laureaadi Cabaret Rhizome’i lavastusi, mis on ainulaadsed ka maailma kontekstis ning kus on tõepoolest põimunud teatri ja muude kunstiliikide väljendusvahendid.”
Ott Karulin, Sirp

2015

“Cabaret Rhizome’i „Kuningas Oidipus“ on esteetiliselt küps teatriteos.” /
Meelis Oidsalu / Eesti Ekspress

“Nähes teatrikunsti piire nihutavas etenduses piiritletud ja ennustuste taktis talitavat Oidipust, tekib ehk publikus endas tõdemus, et tegelikkuses on kaalu ka inimeste oma valikuil ning maailm ei tohiks kunagi olla nii mustvalge.” /
Aurelia Aasa / kultuuri.info

“Samuti on «Otsuse anatoomia» ja üldse Cabaret Rhizome’i viimaste aegade tegemiste puhul tegu funktsiooniteatriga. See on end otsustavalt lahti rebinud modernismitraditsioonist, et inimestevaheline kommunikatsioon pole võimalik, jumal on surnud ja kunst seda kõike esitab.” /
Janar Ala / Postimees

“Õpi valima! Mõistma, kuidas avalik arvamus kujuneb. Osale koolitusel, mis toob otsustusprotsesside manipuleeritavuse ja rühmaarvamuse mõjutamise kogu selle alastuses nähtavale – mine vaata Cabaret Rhizome’i „Otsuse anatoomiat“. (Poliitikutele keelatud – nad oskavad niigi.)” /
Ott Karulin / Sirp

2014

“Cabaret Rhizome’i ilmumine Eesti teatriareenile eelmisel kümnendil on omamoodi tehnoloogilise ja publikut kaasava etenduskunsti manifest, mispuhul piirid on pidevalt nihkes, väljendusvahendid dünaamilised ja multimeedium segunenud „elusa” lavategevusega. Cabaret Rhizome mängib klassikalise teatrikeelega ning lavastusi ühendab intersemiootilisus, intensiivne suhtlus ning meediumi- ja ruumipõhiste tähenduste genereerimine.”
Iiris Viirpalu / Teater Muusika Kino

” „rhizomedia. risomeedia” on vaieldamatult Eesti teatri üks kõigi aegade kõige ambitsioonikamaid ettevõtmisi nii vormis kui ka sisus.” 
Alvar Loog / Sirp

2013

“Surm aga ei ütle ette, kas ta ootab või ei oota. Nii et lubage mul nüüd rahus tõlgendada ja öelda, et “Mutantants” õpetab meile muuhulgas ka seda, et kõike, mida tahad teha, tee parem kohe. Isegi kui ei oska või ei suuda. See asi näidati suurepäraselt teatris ette. Ja näidatakse veel. Päris kindlasti kuulub see etenduste hulka, mida vaadata, enne kui sured.”
Kairi Prints / Eesti Ekspress

“Neljandat aastat tegutseval Cabaret Rhizome’il on alati midagi öelda ja seda tehakse värvikalt ja kompleksivabalt. «Tuhat tantsu» on lustlik ja nauditav, tõeliselt muhe «võhmakas» nii laval kui saalis.”
Heili Einasto / Postimees

2012

“Täiesti eraldiseisvana ja mitte millegagi võrreldavana tõuseb aasta teatripildist esile Tallinnas Kaarli puiestee keldris pesitseva Cabaret Rhizome’i osavõtuteatri lavastus «Reiv».“
M.Pesti / Postimees

“Kahetunnine läbusimulaator kontsentreerib, konstateerib ja konserveerib inimese metsistumisprotsessi täpselt ja üllatava etteaimatavuse peale mängides.”

2011

See kõik on segane, ilus ja kurb. „Üksi” ei ütle, millised me peaksime olema, aga näitab, millised me olla saame. Ta avab inimese tema eneseimetlusjärgses olemises. Ja tuleb välja  kuidagi nii, et inimene, kes on kõige rohkem asi, on kõige ilusam, kõige parem, kõige hoolivam, kuid teda pole olemas. Ning inimene, keda pole olemas, on üksi. Samas on ta kõige rohkem koos, aga kuna ta on koos kogu maailmaga, mitte teise inimesega, tunneb ta end siiski üleni üksi.  
Kairi Prints / Sirp

2010

Cabaret Rhizome – was ist daß!?
Rait Avestik / Sirp

“Lõpuks muutub see juba iseenesest nii koomiliseks, et näitlejal polegi vaja enam midagi teha. Loodud on masin, mis toodab nalja. Mulle tundus see kõik lausa ilus, puhtalt esteetiline ilma igasuguste tagamõteteta. Tagamõtted ja tähendused ujusid kusagil ka, aga minu asi ei ole neid lahti harutada. See teatav arusaamatus aga ongi Cabaret Rhizome’i ettevõtmise üks põnevamaid momente.”
Janar Ala / Postimees

 

 

 

Cabaret Rhizome
Telliskivi 60-A, IV Korrus, Erinevate Tubade Klubi
+37256982502
teater@cabaretrhizome.ee